Sellest ajast peale kui inimesed õppisid end veega pesema, on eksisteerinud küsimus, kas vann või dušš? Emake Loodus on inimkonnale kinkinud mõlemad - vannisõbrad võivad soojas merevees või mahedas rabajärves liguneda, duššiarmastajad aga saavad end värskendada paduvihmas paljalt tilbates või kose all meelt kosutades. Nõnda me siis aina arutleme, kas vann või dušš või hoopiski mõlemad?
Mõlemad
muidugi, sest kummalgi on omad eelised. Kui kodus on ruumi, võiks
ehitada lausa kaks eraldi pesemisruumi, ühe igapäevaseks kiireks
dušitamiseks, teise tõsisemaks vannis mõnulemiseks. Kui ruumi on
vaid ühe ruumi jaoks, saab sinna sõbralikult kõrvuti paigutada nii
duši kui vanni. Võimalusi elamusliku vannitoa või dušinurga
ehitamiseks on pea piiramatult.
LAPSELE
VANN, SUURELE DUŠŠ!?
Kui
lugeda uuringuid, mida on tehtud kummagi liiga, vanniinimeste ja
dušieelistajate kohta, leiab ridamisi huvitavaid fakte, mis panevad
mõtlema inimloomuse keerdkäikude üle üldisemalt. Näiteks
eelistavad beebid ja väikelapsed vannis käia - see on soe,
turvaline, lõbus. Dušš
aga mõjub hirmutavalt: taevast langev veejuga katab silmad ja sulgeb
nina ning kui siis veel juukseid ka šampooniga pesta, muutub olukord
nii väljakannatamatuks, et väikene inimene pistab ennastunustavalt
röökima. Milline piin!
Mingis
eas toimub aga murrang ning täiskasvanuks saades eelistab kaugelt
rohkem kui pool pesijatest juba dušši. Sel on mitmeid eeliseid -
kiirus, mugavus, ka arvatav veesääst. Vann muutub pigem luksuseks,
meeleoluloojaks. Vannis käimine tekitab juba eos heaolutunde, samas
kui duši all pesemine seostub argipäevaga.
Neis
tõekspidamistes on terake tõtt ent enamasti on tegu siiski
eelarvamusega nagu ei tohiks täiskasvanu vannist või ka tunnisest
massaaždušist mõeldagi. Ning on neidki, kelle jaoks vann pole
mõnude allikas vaid hoopiski sogamine omaenese räpases vees.
Selliste puhtusefriikide jaoks on dušš kui päästerõngas: puhas
vesi langeb alla ja viimne kui mustus uhutakse hooga maha.
MÕLEMAL
ON OMA PLUSSID
Dušš on
kasulik su nahale: nahaarstid on seisukohal, et tundliku nahaga
inimeste jaoks on voolava vee all viibimine parem kui vannis
ligunemine. On haigusi - näiteks ekseem, allergiad - mis soojas
vannis hoopiski ägenevad. Kui
räägime puhtaks pesemisest, siis ei ole vahet, kas sulistada vannis
või käia duši all. Erinevus on aja - ja veekulus ent päevatolmu
uhuvad maha mõlemad võrdselt.
Vanni armastajad viitavad tihti heale tundele, mille vees mõnulemine tekitab.
Teadlased on uurinud inimeste emotsioone veeprotseduuride käigus ja
jõudnud selgusele, et mõlemad, nii dušš kui vann mõjutavad meid
positiivselt. Soe vesi rahustab ja lõõgastab, jahe vesi aga tõstab
energiataset ning mõjub igati virgutavalt.
Kuidas
aga on lugu keskkonnaga? Teoreetiliselt on dušš säästlikum, sest
koguseliselt kasutab inimene paariminutilise pesu käigus vähem vett
kui vannis. Samas, kui istuda kunstvihma all pool tundi, pole enam
suurt vahet. Tänapäeva vannid aga on ehitatud silmas pidades
moodsat hoidlikku mõtteviisi - disainerid otsivad ideaalset kuju,
mis võimaldaks vähema veega tekitada suure vanni efekti ning
materjalid, millest vanne valmistatkse, hoiavad vee kauem õigel
temperatuuril.
Kust ka
ei vaataks, nii vann kui dušš on ühtmoodi toredad ning eri
olukordades kasutatavad. Argipäeval sipsti! duši alla, puhkehetkel
aga vanni. Ühes korralikus kodus jagub ruumi mõlema jaoks.
MILLIST
DUŠŠI VÕI VANNI VALIDA?
Esimene
kriteerium on, et dušš peab sobima kodu ja koduomanikuga.
Minimalistlik vormitäius on taas moes, nõnda võiks esimese asjana
kiigata Balteco moodsa Concept-seeria
toodete poole. Tosin erinevat väljapeetud stiiliga
dušinurka sobituvad elegantselt ja peaaegu märkamatult oma kohale. Peaegi, vali ise mõõt ja tehakse valmis.
Kel
plaanis koju ka vann tuua, siis sama Concept-seeria kõrvale sobib
imehästi Balteco patenteeritud tehnoloogiaga valmistatud
innovaatiline
kivimassist vann. Muidugi võib selle vanni panna ka
üksi keset tuba seisma või sobitada vanasse majja - õhuliselt ja
samas suursuguselt mõjuv ning meistri käe all valminud kivivann on
igal juhul väärt sisustuselement. Kuigi, kui see kord juba kodus,
siis pole kahtlustki, et see agarat kasutust leiab.
Autor: Ylle Rajasaar